Naabrid ja sugulased rõõmustasid koos poja sünnitanud Eliisabetiga viimasele osaks langenud Issanda armu eest. Kaheksandal päeval last ümber lõikama tulnud, tahtsid nad anda tollele nimeks Sakarias nagu isal. Eliisabet protesteeris selle nime vastu ning sama kinnitas ka tumm Sakarias, kirjutades lauakesele nime „Johannes“, ehkki nende suguvõsas kedagi sellenimelist ei olnud.
Peale seda läksid valla ka Sakariase keelepaelad ja ta ülistas Jumalat.
Juhtunu põhjustas ümberkaudsetes kartust ning pakkus palju kõne- ning mõtisklemisainet lapse saatuse üle, kellega oli Issanda käsi.
Allikas: Luuka evangeelium 1:57-66
